Seebi aroom

Rubriik: Seebi aroom | Sissekanne loodud: 21 märts 2010 | Kirjutas: Sander Silm

Seebi valimisel on värvi ja vahu kõrval järgmine tähtis märksõna seebi lõhn. Paljud valivadki oma seebi peamiselt aroomi järgi, kusjuures tugevam lõhn ei tähenda kindlasti paremat kvaliteeti. Inimeste lõhnataju on ka väga erinevalt välja arenenud.

Vanimad seebis kasutatud aroomid on viiruk, mürr, rosmariin ja sidrun. Tänapäeval on aga valik ääretult lai ja põhimõtteliselt eristaksin nelja suunda:

1. Loobumine igasugusest aroomist. Puhastest, värsketest rasvadest/õlidest valmistatud seep ei pea ilmtingimata millegi järele lõhnama. Selline seep oleks ideaalne valik inimestele, kel esineb allergiaid, samuti väikelastele ja beebidele.

2. Taimede kasutamine seebis – kange teena, õlileotisena või peeneks jahvatatuna – annab seebile suhteliselt tagasihoidliku aroomi. Lisaks veel huvitava tekstuuri.

3. Eeterlikud õlid. Neid on kerge kasutada ja nad annavad lisaks aroomile ka nahka ja hinge parandava toime. Eeterlikke õlisid saab hästi omavahel segada ning sedamoodi teha nahka hooldavaid või meeleolu parandavaid seepe. Väga kergesti lenduvad eeterlikud õlid püsivad seebis kauem, kui kasutada ka looduslikku fiksaatorit (apelsinikoored, kannikesejuurepulber jne).

4. Parfüümõlid. Kui tahta teha täiesti looduslikku seepi, siis pole parfüümõlidel muidugi seebikatlasse asja. Kuid vahel tahaks ka teisi asju proovida… Igal juhul on seebikeetmisel õige kasutada ainult neid parfüümõlisid, mida tootja on selleks otstarbeks selgesõnaliselt lubanud. Siis on kindel, et me oma nahale viga ei tee ja ühtlasi saame ka teada, kuidas täpselt neid õlisid seebisse doseerida ning kuidas nad seebistumisprotsessi mõjutama hakkavad.